Psalm 26:1-8
Mõista mulle kohut, Issand,sest ma olen elanud laitmatuses
ja olen lootnud Issanda peale
ilma kõikumata!
2Katsu mind läbi, Issand,
ja proovi mind,
sulata mu neerud ja mu süda!
3Sest sinu heldus on mu silma ees
ja ma käin sinu tões.
4Ma ei ole istunud koos
valelike inimestega
ega lähe kaasa salalikega.
5Ma vihkan kurjade kogu
ega istu õelate kilda.
6Ma pesen oma käsi süütuses
ja käin sinu altari ümber, Issand,
7et kuuldavale tuua tänu
ja jutustada kõiki su imeasju.
8Issand, ma armastan
su koja asukohta
ja su auhiilguse asupaika!
See kirjakoht räägib minu jaoks midagi hämmastavat; mõtlesin oma mõtteid jagada.
Just hiljaaegu kuulsin kedagi ütlevat, et esimene kord räägib (korrigeerib) Jumal läbi Oma sõna, teine kord läbi sinu elu - ehk siis, kui Ta räägib (läbi Oma sõna) ja sa ei kuula, laseb Ta sul selle läbi elada ning seeläbi õppida - su oma valik!!!!!
Ma arvan, et on vähe neid, kes tulevad Jumala ette ja ütlevad et "Jumal mõista mu üle rangelt kohut ja korrigeeri mind halastuseta, et ma võiksin Sind paremini teenida", nagu Rick Joyner seda palvetas (raamatust "Põrgu väed on rünnakul"). Ma tegin seda ise päris pikka aega (ikka aastaid) ning ütlen ausalt, Jumal tuli ja korrigeeris ka ja need ajad on mu elu ühed raskemad kuid muutusterohkemad ajad. Enam ma seda palvet nii naljalt ei palveta. Mõte jääb mu palvetes alati samas - ma tahan pidevalt muutuda ja saada rohkem Kristuse sarnaseks ning rohkem ja paremini Kristust teenida, kuid nagu Jeremija kirjutas (10:24) Karista mind, Jehoova, aga õiglaselt, mitte oma vihas, et Sa mind ei hävitaks! Ma olen päris kindel, et ka Jeremija oli kogenud Jumala ranget kohtumõistmist ja halastuseta korrigeerimist!
Hoolimata kõigest, on meie eesmärk, nüüd rohkem kui iial varem, täie pühendumisega joosta edasi ja edasi ja mitte sammugi tagasi. Vanad asjad ei tohi jääda meile komistuskiviks ette. Kui sul on olnud minevikus kogemusi Jumalaga, kus sa ei ole saanud vastuseid, mis on su usku nõrgestanud, siis ka see ei tohi saada takistuseks, sest pea ühte asja meeles..asi ei olnud Jumalas (ps. mine loe ka minu viimast blogi, käsitlesin seal seda teemat). Jesaja ütleb, et (43:18-19) Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud! Vaata, Mina teen hoopis uut; see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbegi tee, tühjale maale jõed! Niisiis edasi minnes ainult muutudes ja puhastudes, sest et nüüd rohkem kui varem, järjest enam tõusevad esile tõelised jüngrid ja need kelle südamed on tõeliselt klammerdunud Jumala külge ning kelle ainus ja siiras eesmärk on elada Temale!
Seda (esimest) kirjakohta aga vaadates hämmastab mind millise kindlameelsusega Taavet pöördub Jumala poole ja nagu esitab Jumalale väljakutse, et "testi mind, ma olen elanud puhtana ja Sinu sõna kohaselt", "katsu mind läbi, sest ma tean et ma ei ole teinud kompromisse" jne..
Tegelikult ongi ju nii, et kui sul ei ole midagi Jumala eest peita või varjata (üleastumist, pattu jne), siis pole ka miskit mis takistaks sind kindlameelselt Jumala ette astumast! Ja sellepärast Taavel oli samuti nii kindel neid sõnu rääkides. Vaadates Taaveti elu, oli see lause uskumatu --
ok enamus meist teavad Taavetit kui Psalmide kirjutaja, karjane, poeet, hiiglase-tapja, kuningas, Jeesuse esivanem.. ja ma ei taha küll seda pilti teile nüüd ära rikkuda, aga selle kõrval oli ta ka reetur, valetaja, abielurikkuja ja mõrvar.. sellisel juhul tekib küsimus MIKS mäletatakse Taavetit kui Iisraeli suurimat kuningat, temale osutatakse kui Jeesuse esivanemale, ta on üks usukangelastest (Hb 11), kuid kõige enam, teda kirjeldab Jumal ise kui "mees Minu südame järgi". MIKS SEE ON NII? .. sest et Taaveti patukahetsus oli siiras, põhjalik ja lõplik!!
Ma küll ei ole abielurikkuja ja ma ei ole kedagi tapnud, aga ma tean üht..patt on patt ja iga patukahetsus peab olema siiras, põhjalik ja lõplik! ning iga patt peab saama kahetsetud, et see saaks eemaldatud! Ja ma tean seda et holimata mineviku kogemustest..inimestega või Jumalaga, kui mu patukahetsus on siiras, siis Kristuse veri on ka katnud ja pesnud mu patu ning ma võin tulla sama kindlalt ja sama julgelt Jumala ette ja öelda, testi mind!, katsu mind läbi!, kui Taavet seda tegi!
/Ms.Han
Just hiljaaegu kuulsin kedagi ütlevat, et esimene kord räägib (korrigeerib) Jumal läbi Oma sõna, teine kord läbi sinu elu - ehk siis, kui Ta räägib (läbi Oma sõna) ja sa ei kuula, laseb Ta sul selle läbi elada ning seeläbi õppida - su oma valik!!!!!
Ma arvan, et on vähe neid, kes tulevad Jumala ette ja ütlevad et "Jumal mõista mu üle rangelt kohut ja korrigeeri mind halastuseta, et ma võiksin Sind paremini teenida", nagu Rick Joyner seda palvetas (raamatust "Põrgu väed on rünnakul"). Ma tegin seda ise päris pikka aega (ikka aastaid) ning ütlen ausalt, Jumal tuli ja korrigeeris ka ja need ajad on mu elu ühed raskemad kuid muutusterohkemad ajad. Enam ma seda palvet nii naljalt ei palveta. Mõte jääb mu palvetes alati samas - ma tahan pidevalt muutuda ja saada rohkem Kristuse sarnaseks ning rohkem ja paremini Kristust teenida, kuid nagu Jeremija kirjutas (10:24) Karista mind, Jehoova, aga õiglaselt, mitte oma vihas, et Sa mind ei hävitaks! Ma olen päris kindel, et ka Jeremija oli kogenud Jumala ranget kohtumõistmist ja halastuseta korrigeerimist!
Hoolimata kõigest, on meie eesmärk, nüüd rohkem kui iial varem, täie pühendumisega joosta edasi ja edasi ja mitte sammugi tagasi. Vanad asjad ei tohi jääda meile komistuskiviks ette. Kui sul on olnud minevikus kogemusi Jumalaga, kus sa ei ole saanud vastuseid, mis on su usku nõrgestanud, siis ka see ei tohi saada takistuseks, sest pea ühte asja meeles..asi ei olnud Jumalas (ps. mine loe ka minu viimast blogi, käsitlesin seal seda teemat). Jesaja ütleb, et (43:18-19) Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud! Vaata, Mina teen hoopis uut; see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbegi tee, tühjale maale jõed! Niisiis edasi minnes ainult muutudes ja puhastudes, sest et nüüd rohkem kui varem, järjest enam tõusevad esile tõelised jüngrid ja need kelle südamed on tõeliselt klammerdunud Jumala külge ning kelle ainus ja siiras eesmärk on elada Temale!
Seda (esimest) kirjakohta aga vaadates hämmastab mind millise kindlameelsusega Taavet pöördub Jumala poole ja nagu esitab Jumalale väljakutse, et "testi mind, ma olen elanud puhtana ja Sinu sõna kohaselt", "katsu mind läbi, sest ma tean et ma ei ole teinud kompromisse" jne..
Tegelikult ongi ju nii, et kui sul ei ole midagi Jumala eest peita või varjata (üleastumist, pattu jne), siis pole ka miskit mis takistaks sind kindlameelselt Jumala ette astumast! Ja sellepärast Taavel oli samuti nii kindel neid sõnu rääkides. Vaadates Taaveti elu, oli see lause uskumatu --
ok enamus meist teavad Taavetit kui Psalmide kirjutaja, karjane, poeet, hiiglase-tapja, kuningas, Jeesuse esivanem.. ja ma ei taha küll seda pilti teile nüüd ära rikkuda, aga selle kõrval oli ta ka reetur, valetaja, abielurikkuja ja mõrvar.. sellisel juhul tekib küsimus MIKS mäletatakse Taavetit kui Iisraeli suurimat kuningat, temale osutatakse kui Jeesuse esivanemale, ta on üks usukangelastest (Hb 11), kuid kõige enam, teda kirjeldab Jumal ise kui "mees Minu südame järgi". MIKS SEE ON NII? .. sest et Taaveti patukahetsus oli siiras, põhjalik ja lõplik!!
Ma küll ei ole abielurikkuja ja ma ei ole kedagi tapnud, aga ma tean üht..patt on patt ja iga patukahetsus peab olema siiras, põhjalik ja lõplik! ning iga patt peab saama kahetsetud, et see saaks eemaldatud! Ja ma tean seda et holimata mineviku kogemustest..inimestega või Jumalaga, kui mu patukahetsus on siiras, siis Kristuse veri on ka katnud ja pesnud mu patu ning ma võin tulla sama kindlalt ja sama julgelt Jumala ette ja öelda, testi mind!, katsu mind läbi!, kui Taavet seda tegi!
/Ms.Han
No comments:
Post a Comment